Eestikeelne Piibel 1997
Rooma 13 Nõnda siis, kes paneb vastu võimule, paneb vastu Jumala antud korraldusele, vastupanijad aga tõmbavad enese peale nuhtluse.Ülemused ei ole ju hirmuks headele tegudele, vaid kurjadele. Kui sa aga ei taha tunda hirmu võimu ees, siis tee head, ja sa saad tema käest kiitust,
sest ta on Jumala teener sinu heaks. Kui sa aga teed kurja, siis tunne hirmu, sest ta ei kanna mõõka asjata, ta on ju Jumala teener, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes teeb kurja.
Niisiis on alistumine vajalik, seda mitte ainult nuhtluse, vaid ka südametunnistuse pärast.
Seepärast te maksate ka makse. Nemad on ju Jumala ametnikud, kes just sellega pidevalt tegelevad.
Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au!
Toobit 11 Siis ta läks teele ja olles jõudnud Niineve lähedale, ütles Raafael Tobiasele:
„Kas sa ei mäleta, mu vend, missugusesse olukorda sa jätsid oma isa?
Ruttame ette sinu naisest ja seame maja korda!
Ja võta kala sapp kaasa!” Nad läksid siis edasi ja koer käis nende kannul.
Hanna aga istus, silmitsedes oma poja tuleku teed.
Kui ta märkas teda tulevat, siis ta ütles tema isale: „Vaata, sinu poeg tuleb, ja mees, kes läks koos temaga!”
Ja Raafael ütles: „Mina tean, et su isa teeb silmad lahti!
Võia siis sapiga tema silmi, ja kui kipitab, siis ta hõõrub neid, valged laigud kaovad ja ta näeb sind!”
Hanna jooksis tulijaile vastu, kaelustas oma poega ja ütles talle: „Mina olen sind näinud, mu laps, nüüd ma võin surra!” Ja nad mõlemad nutsid.
Toobit läks siis ukse juurde ja komistas. Aga poeg jooksis temale vastu
ja haaras oma isa käest kinni ning tilgutas sappi isa silmadesse, üteldes: „Ole rahulik, isa!”
Aga kui silmad kipitasid, siis Toobit hõõrus neid ja tema silma nurkadest eraldusid valged laigud.
Nähes nüüd oma poega, kaelustas ta teda, nuttis ja ütles:
„Ole kiidetud, Jumal, olgu igavesti kiidetud sinu nimi ja olgu kiidetud kõik sinu pühad inglid! Sest sina oled mind karistanud, aga oled minu peale ka halastanud. Vaata, ma näen oma poega Tobiast!”
Tema poeg läks siis rõõmsana sisse ja jutustas isale neist suurist asjust, mis Meedias olid temale sündinud.
Ja Toobit läks välja Niineve väravasse oma miniale vastu, rõõmustades ja Jumalat kiites. Ja kes nägid teda käimas, imestasid, et ta jälle näeb. Toobit tunnistas nende ees, et Jumal oli tema peale halastanud.
Ja kui Toobit jõudis oma minia Saara juurde, siis ta õnnistas teda, üteldes: „Ole terve tulemast, tütar! Kiidetud olgu Jumal, kes sinu on saatnud meie juurde, nõndasamuti su isa ja ema!”
Ja kõigil tema vendadel Niineves oli suur rõõm.
Saabusid ka tema vennapoeg Ahhiahharos ja Naadab. Ja Tobiase pulmi peeti seitse päeva rõõmsasti.